[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ihes : ihese : ihest 'peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)'
On peetud vanavene või vene laenuks, ← vene jaz’ 'säinas'. On arvatud, et sõna on laenatud korduvalt eri murrakutest, sest murdevariante on rohkelt: iias, iigas, ikes, ehess, ehass. Teisalt on ka oletatud, et vene sõna on, vastupidi, laenatud mõnest hääbunud läänemeresoome murdest, kuigi sõna on registreeritud vaid eesti keelest, kala elukoha, Peipsi ja Pihkva järve lähedastest murrakutest.

kangastama : kangastada : kangastan 'õhus peegeldama, miraaži tekitama; kujutlusse tooma'
? ← soome kangastaa 'õhus peegelduda, miraažina paista; kumada, hämaralt paista; kujutlusse kerkida'
Sõna on peetud soome laenuks, sest ta on murretes levinud ainult kirderannikul ja Hiiumaal. Võimalik, et levik on olnud siiski laiem: on oletatud, et Saaremaal samas tähenduses esinev kanastama on kangastama rahvaetümoloogiline moonutis. Sel juhul on sõna soome keelega ühine tuletis samast tüvest mis sõnas kangur.

leebe : leebe : leebet 'malbe, pehme; mahe, õrn, kerge'
◊ leevenema
? ← alggermaani *χlēwⁱja-z, *χlēwa-z
vanaislandi hlær 'pehme, õrn, leebe (ilm, tuul)'
vanataani laa 'leige'
● liivi līebdõ 'pehme, leebe, mahe'
soome lievä 'leebe; kerge; vähene', mrd liepeä 'pehme, mahe'
isuri leepeä 'leige', leeveä 'pehme (lõng)'
Aunuse karjala lievü 'nõrk, õrn; lõtv'
lüüdi ľiev 'lõtv; nõrk, õrn'
vepsa ľeb 'pehme, lõdvalt korrutatud (lõng, nöör)'
On arvatud, et germaani laen on segunenud teise tüvega, sest germaani vastetel tähendus 'lõtv' puudub. On arvatud, et tüve vaste võib olla ka mari leβe 'leige (vesi), pehme, mahe, soe'. Tuletis leevendama võib olla soome keelest laenatud, ← soome lieventää 'leevendada; nõrgendada'.

lõoke : lõokese : lõokest 'lennul kõlavalt laulev enamasti pruunikirju avamaastike lind'
◊ leevike
← alggermaani *laiwarikōn-, *laiwazikōn-
rootsi lärka 'lõoke'
vanasaksi lēwerka 'lõoke'
alamsaksa lēwer(i)ke 'lõoke'
● soome leivo, leivonen 'lõoke'; mrd 'leevike'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Laenamine on siiski kultuurilooliselt põhjendatud, sest lõoke on avamaastike lind ja laenatud on ka maaharimisega seotud sõnu. Tüvevariandis lõo(ke) on o ees v kadunud. Vanemad, v-lised variandid on leevike ja murdevariantides lõiv(o), lõõvokõnõ.

perv : perve : perve 'kallas; mäe, künka vms kõrgema koha nõlv; äär, serv'
? ← vanavene brěgŭ 'kallas, rand'
vene bereg 'kallas, rand'
? ← alggermaani *fervōn
vanaislandi fjara 'mõõn, mõõna ajal kuivale jääv maa'
Tõenäolisemaks võiks pidada laenamist (vana)vene keelest, sest sõna on levinud lõunaeesti murretes, kuid see eeldab ebareeglipärast häälikumuutust. On ka arvatud, et (vana)vene laen võib olla segunenud tüvega serv.

püdal : püdala : püdalat 'hobukaan'
On arvatud, et võib olla tüve pidal variant, sest kaane tarvitati hospidalides arstimiseks. Teisalt on oletatud, et tüve vasted võivad olla ersa pedľej 'kaan' ja mokša peďľi 'kaan'.

riiul : riiuli : riiulit 'seina vm vertikaalpinna külge kinnitatud rõhtne alus asjade paigutamiseks; sellistest alustest koosnev mööbliese'
○ riivel, riiuld, triiul, riiol
← alamsaksa riōle, rijōl 'riiul'
Tõenäoliselt hilisem, uusalamsaksa laen, sest puuduvad andmed, et sõna oleks esinenud keskalamsaksa keeles. Eesti keelest on laenatud eestirootsi rīvol, rīol 'riiul'.

risakil 'ripakil, lohakil'
● soome risa 'räbal, kalts, näru; katkine, lagunenud'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tüvi on eesti murretesse soome keelest laenatud, sest see esineb peamiselt kirderannikumurretes ja Hiiumaal. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane naaberkeelte tüvi on rootsi mrd ris(s), res 'rebend (riietel, kalavõrgul)', resa, risa 'rebend, kriimustus'.

toll1 : tolli : tolli 'pikkusühik, 2,54 cm; kübe, raas, natuke'
← alamsaksa tol 'oksa ots; oks'
Pikkusühiku tähendust alamsaksa sõnal registreeritud ei ole, kuid on usutav, et sõna siiski kasutati ka selles tähenduses, sest niisugune tähendusnihe on toimunud tüve saksa vaste puhul, vrd saksa Zoll 'toll'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tåll 'toll (pikkusühik)'.

toot : toodi : tooti 'riideriba seeliku allääre sisepoolel kaitseks kulumise vastu'
○ stoot
← alamsaksa stōt 'palistuse kaitseks seelikule kinnitatud linase riide riba'
Võib olla hilisem, uusalamsaksa laen, sest puuduvad andmed, et sõna oleks keskalamsaksa keeles olnud selles tähenduses kasutusel.

tramburai : tramburai : tramburaid 'mürgel, möll; madin'
Tõenäoliselt moodustatud trampima tüvest saksapärase liitelaadse elemendiga -rai. Mõjutanud võib olla ka vene trambovát’ '(kinni) tampima, rammima'. Ei ole usutav, et sõna oleks otseselt saksa keelest laenatud, sest saksa kõnek Tramperei 'matk, rännak' ei sobi tähenduslikult.

tuhknai 'suure kiiruga'
? ← vene dogonjáj! 'jõua järele, võta kinni, püüa!'
On ka oletatud, et laenatud venekeelsest sõnaühendist vene duh gonjáj 'hing, kihuta'. See ei ole usutav, sest ei ole teada, et vene keeles niisugust väljendit kasutataks.

udar : udara : udarat 'lehma, hobuse v muu mäletseja piimanäärmete kogum'
← algindoiraani *ūdar
sanskriti ūdhar 'udar'
● liivi udār 'udar'
vadja uhar 'udar'
soome utare, mrd udar 'udar'
isuri uar 'udar'
Aunuse karjala udareh 'udar'
lüüdi udared (mitm) 'udar'
vepsa udar 'udar'
ersa odar 'udar'
mokša odar 'udar'
mari βoδar 'udar'
Esitatud etümoloogia puuduseks on tõik, et tänapäeva iraani keeltes tüvel vastet ei ole. Siiski on kahtlemata tegemist vana indoeuroopa tüvega, sest mitmes teises indoeuroopa keelte harus on vasted olemas, nt vanakreeka outhar 'udar' ja ladina ūber 'udar; rikkalik'.

uisk : uisu : uisku 'teravate kantidega jalas jääl liuglemiseks; endisaegne suur ühemastiline purjepaat'
● soome van wisko, visko 'suur paat'
Arvatavasti tuletis ujuma tüvest. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis murdesõnas (h)uisk 'uss' ( uss1), sest laevavöörid olevat olnud ussikujulised. Sõna varasemast laiemast levikust läänemeresoome keeltes annab tunnistust tõik, et see on läänemeresoome keeltest (vepsa v Aunuse karjala) laenatud vene murretesse, → vene uškoj 'väike paat, vene', mis esineb vanades vene kroonikates eri variantides.